30.03.16

Kohvi-konjakisinep


Kuigi väljas on juba kevad (+12!!), siis on selle postituse juured detsembrikuus. 


Vanaemale kingiti jõuludeks sinep. Temale krehvtised asjad enam peale ei lähe, nii et sinepi saatis ta koos laadungi hapukurkidega (jess!) minule. Sinepisõber olen ma suur, lemmik on ikka see õige Dijoni Maille' teraline. Samas, Põltsamaa kangetest siidjate meesinepite ja teraliste topsideni, minule sobib kõik! Kuldkollast headust määrin nii leivale, söön prae kõrvale ja loomulikult käivad ka kõik õiged salatikastmed sinepiga. Nii et vanaema teadis, et minul ta seisma ei jääks. ;) Kuna tollal oli mul teine sinep poole peal ja kolmas ootel, siis lendas konjakipurgil kaas alles märtsi alguses. Ja siis. Ja siis pidin end väevõimuga tagasi hoidma, et mitte kogu purki otse lusikaga tühjaks süüa. Nii hea ja mahe oli too sinep! Aga vat, otse Helsinkist toodud ja teps mitte meie turgudel saada. Koostisosade nimekiri liiga pikk ei tundunud, nii et otsustasin ka ise sinepiteo ette võtta. Väikese guugeldamise järel üllatusin ka ise, kui lihtne seda teha on! Kiusatuse kiuste otsustasin algset kahvisinappi purki mitte päris tühjaks süüa, et oleks, millega enda sinepit võrrelda.


Leidsin siit lehelt erinevaid sinepiretsepte, mille ka oma omale eeskujuks võtsin. Segu sai valmis ja purgistatud ja paar nädalat laargerdatud ka, et õige maitse välja tuleks. Võrreldes soome vaderiga sai minu oma ikka pigem Põltsamaa juurtega krehvtine isend kui ülelahe naabrite mahe ja lahja kujutis sinepist. Kangust tal on kuhjaga, aga ka tuntav kohvi-konjakimekk on juures. Kiidan. 





Kohvi-konjakisinep
  • 25 g sinepipulbrit
  • 10 g maisitärklist
  • 0,5 tl soola
  • 4 sl mett
  • 1 dl kanget kuuma kohvi
  • 3 sl heledat balsamico veiniäädikat
  • konjakit

Sega väikeses potis korralikult sinepipulber, tärklis ja sool nii, et tükke ei jääks. Lahusta mesi kuumas kohvis. Vala kuum vedelik sinepipulbrile ja kuumuta minutikese, et tärklis saaks paisuda. Lisa äädikas ja törts konjakit. Sule purki ning lase ööpäeva seista. Maitse ning lisa vajadusel konjakit, et tekstuur meelepäraseks saada. Lase nüüd sinepil vähemalt kaks nädalat jahedas rahulikult puhata. Valmis!

29.03.16

Šokolaaditäidisega rukkiküpsised & grillhooaeg 2016 kevadpühadega avatud!


Eelmisel nädalal käisime perega reisil ning alguses tundus, et vaiksel laupäeval Eestisse tagasi jõudes jäävadki munadepühad sel aastal pidamata. Mõtlesime, et eks reisiväsimus ja lemmiktegevus kohvrite lahti pakkimine võtavad oma aja jne. Aga näed, ilus ilm õues, läks hoopis teisiti! 



Õige päev pidu pidada ongi ju alles pühapäeval, kuigi Eestis viimasel ajal eriti kristliku kalendri päevadest kinni ei peeta ja enamikes peredes möödub pikk nädalavahetus vist täies mahus keedumunade tähe all.


Sibulakooreklassika

Pühapäeval sai sõbrannadega brunch'i ehk eestikeelse toreda sõnaga lõmmikut peetut, lihtsas võtmes, laual kiired näksid ja põhirõhk koos aja veetmisel. Nädal aega koduköögist eemalolek andis tunda ning kuigi algselt plaanisin miskit poest kaasa haarata, leidsin end kell varahommik hoopis küpsisetainast segamas. 


Pärastlõunal läksin pere juurde linnast välja, kus puhkus maximus korras sai nii mune pühitsetud (pühitud?) kui ka liha võetud - avasime grillhooaja! Käisin mõtte välja, et peaks grilli tegema ja tuli välja, et ema oli eelmisel päeval just poest paki grillvorste ostnud! Ju ta siis alateadvuses tundis, et läheb grilliks, sest pannil või ahjus need ju eriti head ei tule. Öelge nüüd veel, et intuitsioon ei tööta ka perekonnasiseselt! Lisaks vorstidele lükkasime vardasse ka suvikõrvitsat-seeni, kõrvale kerged salatid ja suvevääriline söök pea vaevata valmis! 


Grillsöed valmimas, viimase moe järgi konstruktsioonil ehk beebivanni jalad taaskasutusse!

Meie peres on traditsiooniks saanud, et munadepühal käib Jänes aias martsipanikujukesi peitmas, mis siis tuleb koos üles otsida. Ühel esimestest kordadest, kui aias jahil käisime ja ka lumi maas oli, saime küll meie, lapsed, peidukohtadele kiiresti jälile. Lumel olid selgesti Jänese 47 number saabaste jäljed näha. Järgmisel aastal oli Jänes targem ja terve aeda kattev lumevaip oli risti-rästi tema käpajälgi täis, jällegi millegi pärast number 47 saabastes. 


Sel aastal oli Pikk-kõrv poest küll Kalevi martsipanikommide paki kaasa haaranud, aga aianurkade asemel olid kommid köögikapis maandunud. Hmm.. Kell 9 õhtul, kui väljas juba pime, otsustasime ikkagi ka kommijahi maha pidada, aga uues võtmes. Jänes (jällegi number 47 saabastes) käis õue läbi, meile õe ja emaga pandi pealambid pähe, anti walkie-talkie'd kätte ja ööorienteerumine algas! Sel aastal olime linna aialapi asemel esimest korda suures metsas ja selliselt maa-alalt pakitäit komme oli palju vahvam otsida kui aiast ainult üht kujukest. Omavahel sidet pidades mängis Missioon Martsipan ka toreda ekstreemsusenoodi välja. Muide, need lillad kommipaberid läigivad päris vahvalt metsapimeduses, kui neile oma pealambivihuga pihta saad. Minu skoor - 4 kommi! Jee! Ma arvan, et sellest saab uus traditsioon ja öised valgusvihud kevadpühade ajal saavad meie maja metsas iga-aastaseks nähuks. ;)

Jahisaak


Ah, kevad! Elagu! 


Aga nüüd küpsised. Küpsetasin sõbranna juurde kaasa kahepoolsed šokolaaditäidisega rukkiküpsised, nn võileivaküpsised ehk sandwich cookies, nagu USAs öeldakse. Algne küpsiseretsept nami-namist, lisasin kommentaaridest Kaare soovituse järgi ka kardemoni, et rukkimaitse paremini esile tuleks. Töötas. Tegin algretseptist pool kogust ja sain täpselt 70 väikest küpsist, ehk 35 kahepoolset. Šokolaaditäidist jätkus ka täpselt tilga pealt, kuigi osad maiasmokad ütlesid, et isegi rohkem oleks võinud kreemi küpsisepoolte vahel olla. Minu meelest sai aga täpselt õige kogus magus-mõrudat šokolaadimekki krõbeda ja rustikaalse rukki tasakaaluks. 




Šokolaaditäidisega rukkiküpsised 

35 kahepoolset küpsist

Küpsisetainas:
  • 100 g võid
  • 85 g suhkrut
  • 1 muna
  • 2 dl täistera rukkijahu
  • 1 dl nisujahu
  • 0,5 tl küpsetuspulbrit
  • näpuotsatäis soola
  • 1 suurem või 2 väikest kardemonikupart
Šokolaaditäidis:
  • 60 g tumedat 70% šokolaadi
  • näpuotsatäis soolahelbeid
  • 10 g võid
  • 10 g piima

Valmista küpsisetainas. Vahusta toasoe või suhkruga heledaks. Vahusta juurde muna. Purusta kardemoniseemned uhmris peeneks. Sega kuivained omavahel ning lisa taignasse. Sega ühtlaseks ja pane taignapall vähemalt pooleks tunniks külmkappi tahenema. Sel ajal valmista täidis. Sulata või piimas väikeses kausis vesivannil. Keera tuli maha, kuid jäta kauss kuuma auru kohale. Lisa tükeldatud šokolaad ja soolahelbed ning sega ühtlaseks. Jäta jahtuma. 


Võta tainas külmkapist ning rulli jahusel laual paaris kolmes jaos õhukeseks. Lõika kas piparkoogivormi või mõne muu ümara vormiga väikesed ringid ning lao küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Mina kasutasin klaasist 4,5 cm diameetriga pitsi ja sain sellest kogusest täpselt 70 küpsist, mis mahtusid kenasti kahele ahjuplaadile. Küpseta 200 kraadi juures umbes 10 minutit, kuni küpsised on helekuldsed. Lase restil mõne minuti jahtuda. Määri ühele küpsisele veidi täidist ning sobita teisega kokku, et saad kahepoolsed küpsised. Küpsised on maitsvad nii samal kui ka järgmisel päeval.


Laulusoovituseta postitus sel korral. Kevadnoodid niigi õues!



23.03.16

Virsiku-kohupiimakook


Kook. Kevadlainel!


Märtsikuises Eestis, värskete luuviljade nappuses mekivad konservid veel paremad kui puuviljalettide toored kivikõvad isendid. Kes tublim, tegi äkki ka ise suvel konservvirsikuid? Idee viljad püreeks teha ning koogile hapukoorekate peale valada sain siit retseptist. Tegu on konkurentsitult viimase aja parima kohupiimakoogiga, mis kevade lähenedes kindlasti veel tegemisele läheb. Toreda komplimendi tegi ka üks õhtusöögiline, kes tavaliselt pidavat magusakäigule ei ütlema, kuid seda kooki sõi lausa kaks tükki. Hurraa! Pildid paraku pisikesed ja pikslised. Pardon.




Virsiku-kohupiimakook

24-cm vorm

Põhi:
  • 8 Digestive küpsist
  • 50 g võid
Täidis:
  • 300 g nõrutatud konservvirsikut ehk umbes 4 suuremat või 5 väiksemat virsikupoolikut
  • 3 muna
  • 300 g vaniljemaitselist kohupiimapastat
  • 200 g hapukoort
  • 40 g suhkrut
  • 2 sl tärklist
  • tera soola
  • 0,5 tl riivitud muskaatpähklit
Kate:
  • 200 g hapukoort
  • 30 g suhkrut
  • 1 tl vanillisuhkrut või 0,5 tl vaniljekaunapastat

Põhja jaoks purusta küpsised peeneks ning sega sulavõiga. Suru mass küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi põhja ning jäta külmkappi ootele. Nõruta virsikupoolikud ning püreesta ühtlaseks. Sega kausis lahti munad, lisa virsikupüree, kohupiim ja hapukoor. Maitsesta tera soola ja riivitud muskaatpähkliga. Sega omavahel tärklis ning suhkur ja lisa kohupiimasegule. Vala täidis põhjale ning küpseta 175 kraadi juures umbes 50 minutit, kuni kook on pealt tahenenud, aga veel kergelt võdiseb.


Sega omavahel katteained ning vala koogile. Lülita ahi välja ja lase kinnise uksega veel soojas ahjus umbes 10 minutit jahtuda. Hoia kooki enne serveerimist üleöö jahedas, et maitsed saaksid ühtlustuda. 


Toreda videoga ilus laul. Cibelle "Green Grass"



21.03.16

10-minuti lõuna: kiire ja lihtne brokolisupp kookose ja kalaga


Mõte mõttetutest harjumustest. 


Läksin trenni. Hommik. Suur riietusruum, pea kõik kapid tühjad. Identsed. Ja mina lähen alati sama kapi juurde. Miks? On siis sel ühel kapil, mille ma suvaliselt esimesel korral välja valisin kuidagi helgem aura kui teistel? On ta ilusam/puhtam/parem? Väljast küll ei paista. Ka kapi number ei ole kuidagi märgiline või isegi hea ümmargune meelde jätta. Lihtsalt esimesel korral ta mulle ette jäi ning nüüd lähevad sammud automaatselt ise sinna. Kas siis on see mõttetöö säästurežiim, mis mind juba tehtud tegevust kordama viib? Või mingi sisemine kindlustunne, mis väldib uusi asju tegemast? Ei tea. Ju on harjumus ürgne ja kindel ankur.  





Räägime küll valjult ja uhkelt, et oleme innovatiivsed ja uuele avatud, seiklushimulised ja südikad. Aga kui aktiivselt sellele mitte mõelda, siis harjumuspärane, juba kord läbi tehtud liigutus on alati parem, turvalisem. Kuidas murda mustritOn seda üldse vaja murda? Ei vast jõuagi selle jutuga kuhugi, lihtsalt tore ja veidi naljakas on mõelda, kuidas inimesed endale kordustega väikeseid turvalisi argielu kookoneid ümber ehitavad. Mina loomulikult teiste seas. Oma kodustatud riietusruumikapiga.


Siin aga üks kiire ja lihtne lõunasupp, mis maitseb hea ja täidab kõhu kenasti tänu rammusale kookoskoorele ja igati kasulikke rasvu täis kalale. Valmistamine on imelihtne ning tõesti, alates hetkest kui vesi keema panna, läheb ainult 10 minutit, ning juba saab lauda istuda. Supile!





Brokolisupp kookospiima ja kalaga

kahele

  • 300 g brokolit
  • 2 dl vett
  • 200 g kookoskoort või kreemjat kookospiima
  • 1 sl rohelist karripastat
  • 1 sl sojakastet
  • 1 tl kalakastet
  • pool laimi
  • 120 g õrnsoola lõhe või -forellifileed
  • musta pipart

Pane vesi keema. Murra brokoli väikesteks õisikuteks ja keeda ägedal kuumusel 3-4 minutit. Püreesta potitäis ühtlaseks, lisa karripasta, soja- ja kalakaste ning kookoskoor. Kuumuta supp uuesti keemiseni, lisa ka veerandi laimi mahl ning keera tuli madalaks. (Hehee, lauset üle lugedes sain aru, et retsepti sõnavara näitab, mis masti pliit mul köögis on! Ega indukstsioonil vast leegi kõrgust reguleerida saa...) Tükelda kala kahte supikaussi. Maitse, kas leem on piisavalt vürtsikas ning vajadusel timmi maitse endale meelepäraseks. NB! Kala on juba soolane, nii et supp olgu pigem vähem soolane ja vürtsikas-hapu. Vala supp kaussidesse kalale, keeruta peale veidi pipart, pigista peale ülejäänud laimi mahl ning kutsu sõber sööma!


Taustaks mängima karge ja põhjamaine Aurora & "Runaway".  


19.03.16

Vegan porgandi-banaani odrajahukook


Kevad! Lähenemas täiesti arvestatavate sammudega! Lilledel ninad mullast väljas ja lompidel enam jääd katki hüpata ei saa. Puhas plärts. Veel märk kevadest: linnud suutsid täna hommikul kell 5 mu üles ajada! Esimest korda oli tore. Loodetavasti ei saa see igaöiseks mureks rõõmuks. Linnulaul võiks ja peaks ikka heade asjade kategooriasse jääma. 




Porgandikook sattus sel korral vegan ja nisuvaba. Kes gluteenivabadust taga ajab, võib odrajahu asendada näiteks riisijahuga või 50/50 riisi- ja maisijahuga. Sisult sai kook tänu porgandimahlale ja banaanile tummine ning brownie-laadse tekstuuriga. Porgandimahla, muide, müüakse Rimis tihti hea hinnaga. Koogi kaunistasin värviks ja särtsuks porganditräpsudega, kuna ma liiga suur glasuuride fänn ei ole ja muidu pruun kook on nagu, ...pruun kook. Nii on igal juhul lõbusam. Üks mu tuttav aga kommenteeris, et oleks nagu karvane kook. Oeh.




Porgandi-banaani odrajahukook

20-cm vorm
  • 2 üleküpsenud keskmist banaani
  • 150 g odrajahu
  • 40 g mahedamaitselist, nt rapsiõli
  • 50 g porgandimahla
  • 2 sl fariinsuhkrut
  • 1 tl vaniljekaunapastat
  • 0,5 tl riivitud muskaatpähklit
  • näpuotsatäis soola
  • 1 keskmine porgand

Püreesta banaanid ning sega juurde õli ja porgandimahl. Maitsesta suhkru, soola, vanilje ning muskaatpähkliga. Viimasena sega sisse jahu. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20-cm diameetriga lahtikäivasse vormi. Riivi peale porgand ning küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Lase jahtuda ning serveeri kas leigelt või jahtunult. 


Kevde toob lähemale ka Hindi Zahra oma looga "Beautiful Tango"





17.03.16

Hõrk šampinjoni-maksakaste tüümianiga


Inimkeha on vahel ikka tark. Saab ise aru, mida tal vaja on ning teeb selle ka inimesele endale selgeks nii, et ta alles hiljem sellest aru saab. 


Hemoglobiin on mul noorukina madal olnud ning tean erinevatest jälkidest rauapreparaatidest rohkem kui sooviks. Kellel sarnane probleem on olnud, mäletab kindlasti klaasampullis rohtusid, kus pidi mõlemad otsad ära murdma, et vedelik välja saada. Jah, need samad, mis tihemini kui oleks tahtnud kas A: sõrme lõikasid või B: koos klaasipuruga tassi jõudsid. Muide, neid soovitas arst juua koos Coca-Colaga, sest see pidavat olema ainukene asi, mis suudab rohu kibedat maitset peita. Nonii! Arstid soovitavad tarbida kokat! Kus Delfi püstolreporterid on!




Raud.

Olen päris kindel, et just seda mul vaja oli, kui eile poodi läksin. Sest kuidagi sattusid just tublide raua-allikatena tuntud toidud kotti, ilma et ma seda ette oleks plaaninud. Pidin apteegist läbi käima ning kassas haarasin ka ühe hematogeeni kaasa. Hiljem toidupoes ostsin kanamaksa, peeti ja granaatõuna - kõik tuntud eelkõige oma rauarikkuse poolest. No ju siis on vaja! Alles kodus kõiki neid asju kõrvuti vaadates sain aru, mis aine poole mu keha mind tüüris. Olin siis omalt poolt ta vastu viisakas, sain vihjetest aru ja tegin ühe eriti rauarikka õhtusöögi. Valmis imehea kreemjas maksakaste, tilga konjaki ja tüümianiga. 


Maksakaste on minul alati heas kirjas olnud, ei mingeid söökla-traumasid. Hõrk ja pehme liha, mis väljast korralikult pruunistatud ja seest tumeroosa, on õigesti tehtult suussulav ning võib vabalt peenemate lihadega samale pulgale asetuda. Nagu paljude toitude puhul, kehtib ka maksatoitude puhul reegel, et mitte toit ei oota sööjaid, vaid sööjad peaksid toitu ootama. Pannil seistes maks järelvalmib ning tõusev sisetemperatuur küpsetab liha tuimaks ja kuivaks. 



Šampinjoni-maksakaste tüümianiga 

neljale-viiele

1 sibul
500 g broilerimaksa + u 2 dl piima ja vee segu 
200 g šampinjone
1 sl võid
1 sl õli
heldekäeline törts konjakit
150 g toorjuustu
1,5 dl kuuma vett 
1 tl tüümiani
soola
pipart
serveerimiseks keedetud või aurutatud tatart 


Puhasta maks kelmestest, lõika vajadusel suuremateks tükkideks ning jäta pooleks tunniks toatemperatuurile piima ja vee segusse seisma. Võta ka toorjuust toatemperatuurile valmis. Nõruta maks ning patsuta korralikult majapidamispaberiga kuivaks. Sega õli ja või omavahel väikeses kausis ning koori ja haki sibul peeneks. Viiluta ka šampinjonid. Kuumuta pool või-õli segust pannil ning hauta sibul klaasjaks. Lisa šampinjonid ning prae veel minutit-kaks, kuni seened on endast vee välja lasknud. Maitsesta soolaga ning tõsta sibula-seenesegu kõrvale ootele. Puhasta pann. Kuumuta teine pool või-õli segust korralikult kuumaks ning prae maksa mõlemalt poolt ägedal kuumusel u 30 sekundit. Ära liiga vara tükke suskima ja ümber keerama hakka, vaid oota, et üks pool oleks korralikult pruunistunud, enne kui teise külje keerad. Vala pannile konjak ja lase aurustuda. Nüüd lisa pannile sibula-seenesegu, tüümian, vesi ning toorjuust. Maitsesta soola ja pipraga. Kaste on valmis, kui toorjuust on kastmesse sulanud, ehk maksimaalselt kahe minuti pärast. Maksa ei tasu üle küpsetada, kuna kõige hõrgum on ta just siis, kui tükid on keskelt veel roosad. Serveeri kastet kohe koos tatraga. 


Kas sa Islandi uut biiti Vök & "Waiting" oled juba kuulanud?


15.03.16

Kohupiima-odrajahukarask


Päev hiljem võib ka õnne soovida, nii et kaunist eilset emakeelepäeva! Nii tore oli lugeda, et jälle võttis rekordarv inimesi etteütlusest osa. Ise ei ole ma ühelgi aastal õigeaegselt raadiolainele sattunud, paber-pliiats käeulatuses, aga suure kaarega müts maha nende tublide ees, kes seda tegid. Emakeelepäeva tähistataks 14. märtsil, sest siis on Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev. Eile sattusin pigem varasel hommiktunnil Wiiralti kohvikusse, kus eesti luuletajad lugesid enda ja end puudutanud kirjanike loomingut ette. Ilus hommik oli, sekka muusikat ja väikest vestlust. Sattusime seltskonnas arutama, et ei ole just väga tavaline, et sünnipäeva etteütlusega tähistatakse. Kas te kujutaksite ette, et peaksite oma 12-aastasele pojale ütlema, et nüüd, sinu sünnipäeval, teeme ühe toreda etteütluse! Või mis näo külalised teevad, kui peaksite vanaema süldilauas istujaile triibupaberid ja pastakad laiali jagama? Sellist asja saabki ainult post-mortem korraldada. Isegi kui Kristjan Jaak tahaks, siis ei saaks ta oma sõna sekka öelda, nii et üleriigiline peitusemäng ja pallikull jäävad programmist välja. 


Kaks vahvat keeleteemalist leidu internetist ka. Kui sõpru pole käepärast võtta, siis saab Aliast täiesti eesti keeles ka internetis mängida! Või kellel aega üle, siis miks mitte õppida paar võrukeelset sõna?




Emakeele puhul ka üks eestimaine retsept. Kuigi minu lemmik karaskiretsept näeb ikka ette keefirit, tuli üle pika aja tuju kohupiimaga karaskit teha. Pean tunnistama, et päts sai isegi veel mahlasem ja mõnusam, kui lootsin! Kui karask on tavaliselt parim just küpsetamise päeval, siis kohupiimakarask oli igati värske ka järgmisel päeval. Tundub, et kohupiima ja keefiri vahel on võimuvõitlus soolas...


Küpsetatud sai karask supikõrvaseks, lihtsale peedipüreesupile siis. Kiitsin mina ja kiitsid külalised. Klassikaline kohupiimakaraski retsept on pärit Ida Savi raamatust "Saiad, pirukad, koogid". Muide, ka nami-namis on just see retsept üks populaarsematest karaskiretseptidest! Muutsin vaid nii palju, et jätsin ära õli ning lisasin maitseks helde käega röstitud köömneid. 




Kohupiimakarask

  • 200 g pakikohupiima
  • 2 dl piima
  • 1 suur muna
  • 2 dl odrajahu
  • 1 dl nisujahu
  • 1 tl söögisoodat
  • 1 tl soola
  • 1 sl suhkrut
  • 1 sl köömneid

Rösti köömned kuival pannil aromaatseks. Sega lahti kohupiim, lisa piim ja muna ning klopi ühtlaseks. Sega kuivained omavahel ning lisa taignasse. Sega ühtlaseks ning vala küpsetuspaberiga kaetud keeksivormi. Küpseta 200 kraadi juures umbes 25-30 minutit, kuni karask on pealt pruun ning krõbe. Lase veidi vormis jahtuda, seejärel kummuta tagurpidi restile ning eemalda küpsetuspaber, et kondensvesi karaski põhja liialt ei niisutaks. Hoia küpsetist toatemperatuuril köögirätti mässitult. Parim on karask soojalt küpsetamise päeval. 


Eestikeelset laulukest eesti keele päeva. Vägilased ja "Kulla kutse".


12.03.16

Tiramisù juustukook


Kohvi vajalikkusest. Jah? Ei? Minule jah. Kuigi pea aasta ma enam hommikusöögi kõrvale kohvi ei joo, siis mõni tund hiljem, kui esimesed päevatoimetused-jooksmised tehtud, on kohv vägagi oodatud. Ikka väike, must ja kange. Kui osad kohvikud à la Starbucks on oma liitriste kofeiinikanistrite üle uhked, siis minu meelest peaks tassike ikka tassisuurune olema. Samas, päris espresso oma sõrmkübara mõõduga on nöök mis nöök. Kohvi tahaks ikka rohkem kui pool lonksu. Nii et palun mulle üks keskmine tassitäis, jah, täpselt! 




Minu kunagi Home Decorist ostetud Tescoma moka-kann on mind juba aastaid truult teeninud ning itaalia mõõtude järgi 8 espresso'le mõeldud kannust (keda me siin petame) saab täpselt 2 head väikest tassitäit. Ja kui eriti hea päev on, siis saab pärast ka tulevikku ennustada:



Sügisel käisime töö-alaselt mitmeid kordi Caffeine'i kohvikutes kohvil ning pean tunnistama, et kuigi paljud siirupite-maitsetega kohvijoogid, mida sai degusteeritud, olid päris toredad, siis ei andnud nad kohvi mõõtu välja. Eks kuum ja magus jook ole vahel ikka hea: näiteks kvaliteetne kakao maitseb mulle väga ning vahel õhtuti on ka paljude inimeste lapsepõlvetrauma, kuum piim meega, täpselt see, mida vaja. Kõik super-hüper latte'd ja macchiato'd ja muud vigurid lähevad minu peas pigem magustoidu kategooriasse kui kohvide alla. Ehk siis magustoidumaitselised kohvid? Ainult sammuke eemal kohvimaitselistest magustoitudest. Nagu näiteks hõrk tiramisù juustukook.





Koorelikööriga juustukook jääb kreemjas ja tugeva tiramisù maitsega. Kuna tiramisù ise on pigem täiskasvanuile mõeldud, oma mõrkja kohvi- ning amarettonüanssidega, siis on ka see juustukook mõeldud pigem suurtele gurmaanidele. 


Koogi kaunistasin lisaks klassikalisele sõelutud kakaole ka šokolaadi kastetud kohviubadega. Selliseid komme leiab kas lahtiste kommide letist või mõnest poest, näiteks isegi Rimist, ka pakendatult. Muide, teadjad räägivad, et 4-5 šokolaadiga kaetud kohvioas on sama kogus kofeiini kui tassitäies espresso's, mille valmistamiseks läheb umbes 40-50 kohviuba. Nii et kui kook ise üles-ei-tõsta, mida ta nime järgi peaks tegema, siis saavad selle tööga hakkama kohvioad. ;)




Tiramisù juustukook

20-cm vorm

Põhi:
  • u 100 g Digestive küpsiseid (6 küpsist ehk 95 g)
  • 40 g võid
  • soovi korral 1 tl naturaalset kakaopulbrit
Täidis:
  • 200 g tavalist või mascarpone toorjuustu
  • 100 g hapukoort
  • 100 ml tiramisùmaitselist koorelikööri
  • 2 sl suhkrut
  • 3 muna
  • serveerimiseks naturaalset kakaopulbrit ja kohviube šokolaadis

Purusta küpsised peeneks ning sega sulavõiga. Suru puru 20-cm küpsetuspaberiga kaetud lahtikäiva vormi põhja ning eelküpseta 180 kraadi juures 12-15 minutit, kuni põhi on krõbe ja pealt helekuldne. Võta kõik täidiseained paar tundi enne koogitegu toatemperatuurile, nii segunevad nad kõige paremini. Sega toorjuust hapukoore ja suhkruga ühtlaseks. Lisa kooreliköör ning viimasena klopi ükshaaval sisse munad. 


Vala segu eelküpsetatud põhjale ning küpseta 170 kraadi juures 45-50 minutit, kuni täidis on pealt hüübinud, kuid koogi keskelt veel veidi võdiseb. Lase lahtise ahjuuksega jahtuda ning hoia üleöö külmkapis. Kaunista sõelutud kakaopulbriga. Kenasti sobivad nii maitselt kui ka välimuselt koogi juurde ka kohvioad šokolaadis.


Kõrvale kelmikat kõla. Bernhoft & "So Many Faces".




10.03.16

Porgandi-apelsinikeeks


Minu suurepärane Hispaanias elav sõbranna M. käis Eestit väisamas ning ühel päeval minu juures lõunat süües sattusime rääkima, mida ta peaks Eestist kaasa ostma. Toidurindelt siis. Esimene valik tuli lihtsalt: "Paar Kalevi kommikarpi ja leib lendavad ikka kotti, nii traditsiooni pärast. Kommikarbid ei ole küll endale söömiseks, aga hea kuhugi külla kaasa võtta - ikka erilisem kui koha pealt ostetud kingisaajale tuttava brändi trühvlid. Ja leib, noh, saab ka ilma, aga vahelduseks on päris tore." Kama mu sõbrants ei söö ja kohukesi viib vist oma elukaaslasele paar kolm tükki, aga ka nii moe pärast. Jääb ju veidi nadiks see nimekiri? Ikka tahaks mõelda, et kodumaa köök on asendamatu ja erilisem? Tuleb välja, et Hispaania turg pakub pea kõigele asendust ning värsked puuviljad-juurviljad-mereannid ning kohalik tapas ja chorizo maailm on vähemalt ühe Maarjamaa võsukese silmis meie kördikultuurile silmad ette teinud. 





Ilmselt tekib nii mõnelgi välismaal elanud inimesel siinkohal flashback, ja ka enda toidupakkimised tulevad meelde. Üks asi, mis mul ka endal kohe pähe tuli, on sidrunipipar. Kunagi sai ka ise neid Santa Maria siniseid kotikesi kohvrisse pakitud, sest seda ju seal ei ole. Oma köögis ei kasuta ma juba ammu sidrunipipart ning hapuka maitse roogadele saan ikka päris sidrunimahla lisades. M naeris veidi ja ütles, et ka tal on täpselt sama moodi olnud. Eelmisel kevadel käisid tal eesti sõbrad külas ja tulid poetiirult perfektsete avokaadodega tagasi, näod naerul. Suunurgad vajusid aga sööki ette valmstades alla: "Kuidas ma seda ilma sidrunipiprata söön?" Nii et M otsiski maitseaineriiuli taganurgast kunagi kodumaise entusiasmiga kaasa pakitud ja veel avamata sidrunipipra paki välja. Vähemalt tol korral sai päev päästetud. 
  

Eile lendas M tagasi ja üks asi, mis ta kaasa pakkis, oli kott tatrajahu. Jaa! Kiidan igati heaks! Ka minu meelest suurepärane ost, piisavalt eksootiline ja meeletult häid küpsetisi lubav. Ja kui mõelda, kui mitu kilo kohvritesse lubatakse toppida, siis sellest 1 kg jahukotile eraldada ei ole üldse mitte väike ohverdus. ;)


Ta-ta-ra-tataaar! Elaguu!


Tatrateemadel jätkates... Tatrajahuga porgandi-apelsinikook saab mure ja mahlane, keeksilaadse tekstuuriga. Retsepti, millesse tegin väikesed mugandused, sain ajakirja Kodu & Aed 2015. aasta oktoobrinumbrist. Kes soovib, võib peale teha ka toorjuustuglasuuri. Meie nautisime kooki koos jäätisega. 





Porgandi-apelsinikeeks tatrajahuga 

24-cm vorm
  • 3 muna
  • 200 g suhkrut
  • 1 apelsin (u 300 g)
  • 200 g porgandit
  • 100 g võid
  • 250 g täistera tatrajahu 
  • 1,5 tl küpsetuspulbrit 

Pese apelsin (võimalusel kasuta maheapelsini) hoolega puhtaks, poolita ja eemalda seemned, seejärel lõika koos koorega tükkideks ning purusta kõik blenderis või köögikombainis püreeks.


Koori porgandid ja riivi peene riiviga. Sega jahu ja küpsetuspulber. Vahusta toasoe või suhkruga, edasi vahustades lisa ükshaaval munad. Sega juurde jahusegu, seejärel riivitud porgand ja apelsinipüree. Vala tainas võitatud ja jahuga üle puistatud keeksi- või lahtikäivasse koogivormi ning küpseta 170-kraadises ahjus 55-60 minutit. Võta kook ahjust ja jahuta restil. Kook on maitsev ja mahlane nii samal kui ka järgmisel päeval.


Kõrvailu. Jake Shimabukuro ukulelel TEDi raames "Bohemian Rhapsody't" mängimas. Mees, kes on kindel, et "if everyone played an instrument, the world would be a much happier place". 







08.03.16

Kiire vitamiinisüst: brokoli-lõhesalat greibiga


Ja uudiseid sõnaloome rindelt! 


Olen vahelduva eduga hädas eestikeelse sõnaga lihapall. Ka siit blogist on paar korda läbi käinud dilemma (trilemma, 4lemma), kuidas lihavabu käkke nimetada? Tavaliselt olen pätsikeste juurde jäänud, sest sõna kotlet on samuti lihalise päritoluga, falafel jällegi ise asi jne. Inglise keeles on nüüd vähemalt sellega topeltkorras! Isiklikult meeldib mulle ka juba ammu kasutusel olev sõna patty päris kenasti - silme ette tuleb miskit kokku patsutatut. Nagu kõiksugu kotletid-lihapallid ikka. Uus sõnaleid, meatball'i taimne vend neatball kõlab aga veel eriti toredalt! Kas saaks ka eesti keeles anglofiilidelt šnitti võtta? IhapallPihapall


Teine vahva uudissõna on suvikõrvitsanuudlite jaoks: zucchini noodles ehk zoodlesSuudlid? (Või kõlab see liialt nagu suudlevad puudlid?) 




NYTimes'is ilmus paar kuud tagasi artikkel 2015. aastal ametlikult kasutusele võetud toidusõnavarast. Oli head ja oli halba. Me ju kõik teame, milline olek on hangry, ehk hungry angry. Täiesti vajalik omadussõna. Teisalt, kas on tõesti vaja kõiki uusi poppe monstrumküpsetisi kohe ametlikult uudissõnadena kasutusele võtta? Ja ma ei räägi siin juba mõnd aega tagasi end kehtestanud cronuts'itest ega cruffin'itest. Tere tulemast: kook pirukal pirukal ehk piecakenpirukas pirukal pirukal ehk cherpumple ja kook pirukal jõuluhalu all ehk pielogen? Samuti ei ole ma päris veendunud, et sõna cakehole peab siin maailmas eksisteerima.


Siiski, esinduslikke ettepanekuid leidus ka. Näiteks on eelmisest aastast Oxford Dictionary's ametlikult sees väljendid beer o'clock ja wine o'clock. Ehk õige aeg endale klaasike valada. Aja määratlemine, muide, on igaühe enda teha. ;)


Huh, päris tore on tagasi tulla sõnavara juurde, kus kesksel kohal on vanad head lemmikud supp ja praad, kook ja küpsis. Siin üks vitamiinivärviline salat kõige hea ja paremaga, et tuju püsiks hea ja kõht täis. 




Brokoli-lõhesalat greibiga

kahele
  • 300 g brokolit
  • 1 greip
  • 120 g õrnsoola lõhefileed
  • väike peotäis päevalilleseemneid
  • 3 sl külmpressi oliiviõli
  • 2 sl valget palsamiveiniäädikat
  • soolahelbeid
  • musta pipart


Murra brokoli õisikuteks ja auruta või keeda peaaegu pehmeks, aga et väike krõmps ikka jääks. Nõruta ja jahuta kiirelt külma vee all. Fileeri greip ning rösti seemned kuival pannil aromaatseks. Lõika kala viiludeks ning säti koos greibi ja brokoliga taldrikule. Kastmeks vispelda kausis või loksuta väikses purgis oliiviõli, veiniäädikas, sool ja pipar ühtlaseks ning vala salatile. Puista peale röstitud seemned ning keeruta täpiks i-le peale veidi musta pipart. 


Säravaks ja tegusaks päevaks John Butleri "Ocean".